Absorptsioon
Aine neeldumine vedelikus või tahkes aines (absorbendis) füüsikalise või keemilise tegevuse tagajärjel, kuid ilma keemilise reaktsioonita.

Happevihm
Sademed, mille pH ületab looduslikku taset. Põhjuseks on kokkupuude selliste atmosfääriliste saasteainetega nagu lämmastik- ja vääveloksiidid ning süsinikoksiid.

Happelisus
Hüdrogeenioonide sisaldus vees. Kõrge happelisusega vesi põhjustab roostetamist ja vee haput maitset.

Aktiivsüsi
Suure sisepinnaga poorne materjal, mis absorbeerib erinevaid keemilisi ühendeid. Valmistatud väga hea neelduvusega aktiveeritud söest maitsete, lõhna, kloori, kloramiinide ja mõnede orgaaniliste ainete eemaldamiseks veest.br>
Aktiveerimine
Protsess, kus söesisaldusega materjalid läbivad adsorbeerivate omaduste saamiseks kuumutatud aurugaasi või kemikaalidega töötlemise.

Adsorptsioon
Protsess, kus molekulid, kolloidid või osakesed kleepuvad füüsilise tegevuse tagajärjel, kuid ilma keemilise reaktsioonita, pinna (adsorbendi) külge.

Leeliselisus
Võime neutraliseerida happeid, tavaliselt tänu biokarbonaatide või karbonaatioonide olemasolule. Puhastatud vee leeliselisust võivad tõsta hüdroksiidid, boraat-, silikaat- või fosfaatioonid.

Anioon
Vt ioon.

Asbest
Kiuline silikaatmaterjal, peamiselt kaltsiumi-magneesiumisilikaat; mitteplahvatav, -elektritjuhtiv ja kemikaalikindel materjal. Tuntud kui kopsukantserogeen.
Vastuvool
Vedeliku vastuvool läbi filtreerimissüsteemi. Kasutatakse sageli puhastusmehhanismina liiva- ja kaheastmelistes filtrites.

Bakterid
Mis tahes liiki kuuluvad üherakulised mikroorganismid, esinevad sageli kolooniatena või liikuvate viburitena. Laialt levinud mullas, vees, orgaanilistes ainetes ja taimede ning loomade organismis. Kas autotroofsed (jätkusuutlikud, isegenereeruvad), saprobiontsed (toituvad keskkonnas leiduvatest surnud orgaanilistest ainetest) või parasiitsed (toituvad teistest elusorganismidest). Inimorganismis on sageli sümbiootsed, kuid mõnikord patogeensed.

Bakteritsiid
Aine, mis on võimeline hävitama baktereid.

Bakteriostaat
Aine, mis takistab bakterite paljunemist ja elutegevust.

Bikarbonaadid
Vt karbonaadid.

Sideained
Filterelementidest rääkides kemikaalid, mis hoiavad lühikesi kiude filtris koos või seovad nad kokku.

Karbonaatkaredus
Kaltsiumi ja magneesiumi karbonaatidest ning biokarbonaatidest põhjustatud vee karedus. Kareduse määr võrdub tekkinud ja ladestunud leeliselisusega vee keetmisel.

Karbonaadid
Karboonvesiniksoolad (kriit on kaltsiumkarbonaat)
Bikarbonaadid
Karboonvesiniksoolad, kuid mitte täielikult asendatud.

Karboonhape
Tekib karboondioksiidi ja vee reageerimisel. Ebastabiilne ja kiirelt lagunev. Karboonvesiniksoolad on stabiilsed (näit. sooda on naatriumbikarbonaat).

Kantserogeen
Vähki põhjustav aine või toimeaine.

Filterelement
Filterelement, tavaliselt ühekordne, mis filtreerib osakesi suurusega 0,1 kuni 100 mikromeetrit. Filtri läbimõõt on tavaliselt 2…4 tolli (51…102 mm) ja pikkus 6…60 tolli (152…1524 mm).

Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid (NaOH), tuntud kui leelis. Vee puhastamiseks sageli kasutatav kemikaal.

Katioon
Vt ioon.

Kelaatühend
Metalliühendite kompleks spetsiifiliste orgaaniliste ühenditega (kelaaditavad ligandid), mis on äärmiselt tugevad.

Kelaataine
Vees lahustuv molekul, tavaliselt orgaaniline, mis metalliioonide kinnihoidmiseks lahuses reageerib nendega. Hulk vees looduslikult leiduvaid orgaanilisi aineid nagu humiinhape ja ligniin omavad kelaatimisvõimet. Kelaatimisvõime tõttu takistavad mõned orgaanilised ained vee pehmendamisprotsessi.

Kloramiin
Vaba kloori ja ammooniumgaasi (või teiste lämmastikühendite) kombinatsioon, mis säilitab oma bakteritsiidsed omadused kauemaks kui vaba kloor.

Kloorimine
Vee puhastamise meetod, kus bakterite hävitamiseks lisatakse vette väike kogus kloori, tavaliselt 0,2…2,0 ppm.

Kloor
Kemikaal, mida tema omaduste tõttu kasutatakse pleegitava või oksüdeeriva vahendina ja desinfitseeriva ainena veepuhastamisprotsessis. See on terava lõhnaga rohekaskollane gaas. Vees lahustudes moodustab aktiivse (või vaba) kloori, mis on keemiliselt väga aktiivne. Kloori anioon (seotud kloor) ei ole kahjulik.

Kloroform
Vt THM.

Kloororgaanilised ühendid
Kemikaal, mida tema omaduste tõttu kasutatakse pleegitava või oksüdeeriva vahendina ja desinfitseeriva ainena veepuhastamisprotsessis. See on terava lõhnaga rohekaskollane gaas. Vees lahustudes moodustab aktiivse (või vaba) kloori, mis on keemiliselt väga aktiivne. Kloori anioon (seotud kloor) ei ole kahjulik.

Kloororgaanilised ained
Kloori aatomeid sisaldavad orgaanilised ained. Inimesele kahjulikud. Võivad ladestuda inimorganismi.

Koagulant
Vee- ja heitveesüsteemidesse lisatav kemikaal helveste moodustumiseks, mis absorbeerivad, püüavad kinni ja seovad heljuvaineid, mis on nii väikesed, et neid nimetatakse kolloidseteks. Hägususe, bakterite, värvi ja muude väikesemõõtmeliste ainete eemaldamiseks veest. Heitvees kasutatavate helveste moodustamiseks rakendatakse tavaliselt raua- ja alumiiniumiühendeid.

Kolloid
Aine, mida iseloomustab osakese väga väike läbimõõt, tavaliselt vahemikus 0,1 ja 0,001 mikromeetrit, ja mis heljub vedelikus või on gaasis laiali valgunud. Äärmiselt suure pinnaga. Tavaliselt on eemaldatav ainult pöördosmoosi, destilleerimise või ultrafiltreerimise teel.

Kolloidraud
Kolloidolekus rauaühendid (hüdroksiid, oksühüdroksiid ja teised).

Ühend
Üksikutest elementidest, koostisosadest või osadest moodustatud ühend.

Kontsentratsioon
Ühes vedelikuühikus sisalduva aine hulk; protsess lahustunud aine koguse suurendamiseks ühe mahuühiku kohta.

Saasteaine
Saastumise allikas, lisand. Mis tahes muu aine vees, v.a H2O.

Deioniseerimine (DI)
Spetsiaalselt valmistatud ioonivahetuspolümeer ioniseeritud soolade eemaldamiseks veest. Teoreetiliselt võib eemaldada 100% sooladest. Tavaliselt ei eemaldu deioniseerimisprotsessi käigus orgaanilised ained, viirused ega bakterid, v.a juhul kui kasutatakse alusanioonipolümeere, mis eemaldavad negatiivsed bakterid.

Demineraliseerimine
Protsess mineraalide eemaldamiseks veest tavaliselt läbi deioniseerimise, pöördosmoosi või destilleerimise.

Desorptsioon
Sorptsioonile vastupidine protsess.

Töödeldud pind
Tahke aine pind, mis on laiem (umbes 1…1500 m2 grammi kohta). Väiksema lineaarsuurusega graanulid, nagu poorsete tahkete ainete osakesed (aktiivsüsi, aktiivsöekiud), millel on väga palju suurem pind. Adsorbendi efektiivsust määratakse põhiliselt tema pinna suuruse järgi.

Desinfektsioon
Patogeensete organismide hävitamine veevarustus- või jaotussüsteemis kuumutamise, kemikaalide või UV-kiirte abil.

Lahustunud tahked ained
Pärast filtreerimist järele jäänud jääkained, heljuvained veest ja kuiva olekusse aurustunud vedelik.

Destillaat
Destillatsiooni teel saadud veeprodukt, mis on tekkinud aurude kondenseerumise teel.

Destilleerimine
Keevast veest külmale pinnale kondenseeruv aur. Enamik saasteaineid ei aurustu ja seepärast ei läbi destilleerimist. Eemaldab peaaegu 100% kõikidest lisanditest, kuid protsess ise on kulukas. Destilleerimist võib kasutada vedeliku eraldamiseks lahustunud tahketest ainetest, samuti teisest erineva keemistemperatuuriga vedelikust.

Endotoksiin
Kuumusekindel pürogeen, esmajoones elujõuliste ja mitteelujõuliste bakterite rakuseintel leiduv lipopolüsahhariid.

EPA
Keskkonnakaitseorganisatsioon Ameerikas (Environmental Protection Agency) – organisatsioon, mis on kehtestanud joogivee standardid.

Aurustumine
Protsess, kus vesi muutub vedelikust auruks.

Ammendumine
Vee pehmendamisest või ioonivahetusest rääkides punkt, mil polümeeri vahetumine täiendavateks ioonideks on ammendunud.

FDA
Toiduainete ja ravimite organisatsioon Ameerikas (Food and Drug Administration).

Etteanne
Töötlemis-/puhastamissüsteemi lisatav aine, k.a toorveesüsteemi lisatav aine enne vee puhastamist.

Filtrikook
Filtri pinnale kogunenud osakesed, tavaliselt mudasegused.

Filtraat
Läbi filtri juhitud auru kogus.

Flokuleerunud sade
Eelnevalt heljundatud osakeste koaguleeritud rühmad, mis seejärel gravitatsiooni mõjul sadestuvad.

Kemikaal(id), mis vette lisades põhjustab (põhjustavad) heljuvosakeste koaguleerimise suurematesse rühmadesse (helvesteks), mis seejärel gravitatsiooni mõjul sadestuvad.

Flokulatsioon
Osakeste aglomeratsioon suurematesse rühmadesse (helvesteks), mis seejärel gravitatsiooni mõjul sadestuvad.

Külmutamine
Vee filtreerimine osalise külmutamise kaudu. Puhta vee ja saasteaineid sisaldava soolvee erineval külmumispunktil põhinev protsess.

Klaasistumine
Ränidioksiidi eemaldamine kõrgetel temperatuuridel, tavaliselt kõrgsurveboilerites või kateldes.

Gpd
Gallonit päevas.

Osakest gallonis (gpg)
Kontsentratsiooniühik, mis võrdub 17,1 milligrammiga liitri kohta.

GRAS
FDA poolt ohutuks tunnistatud aine.

Karedus (kare vesi)
Kaltsiumi- ja magneesiumisoolade kontsentratsioon vees. Vee karedus ei ole erinev mitte ainult erinevates looduslikes veeallikates, vaid isegi samas veeallikas erineval aastaajal. Vett, mille karedus on alla 4 mmol liitri kohta, määratletakse kui pehmet vett. Vee keskmine karedus on 4…8 mmol liitri kohta, 8…12 mmol liitri kohta on juba kare vesi ning üle 12 mmol liitri kohta väga kare vesi. Kareda vee kuumutamisel moodustub kaltsiumkarbonaadi sete, mis omab negatiivset mõju kütteseadmetele, köögitehnikale ja torusüsteemidele. Kare vesi ei hakka piisavalt vahutama ja ärritab nahka.

Raskmetallid
Metallid, mida iseloomustab suur tihedus või gravitatsioonijõud üle umbes 5,0. Üldine termin selliste saasteainete kirjeldamiseks nagu kaadium, vask, plii, arseen, kroom, elavhõbe, seleen ja tsink. Enamik neist on inimorganismile mürgised juba madalas kontsentratsioonis. Need metallid võivad esineda vees lahustuvate soolade katioonidena ja nende esinemine on tavaliselt tingitud tööstuslikust saastamisest.

Herbitsiidid
Põllumajanduses kasutatavad orgaanilised ühendid umbrohu hävitamiseks. Võivad sattuda joogiveesüsteemi.

Heterogeenne süsteem
Erinevatest faasidest koosnev süsteem (tahke – vedelik, vedelik – gaas).

Humiinhape
Vees lahustuv orgaaniline ühend, mis koosneb lagunenud taimsetest ainetest (nagu turvas, pruunsüsi, kivisüsi), mis äravoolu tõttu võivad sattuda veeallikatesse. Esineb enamikes pinnavetes. Suurema kontsentratsiooni korral annab veele pruunika värvi ja spetsiifilise lõhna, kiirendab metallide roostetamist, omab negatiivset mõju mikroorganismide arengule vees, vähendab hapniku sisaldust vees ja mõjutab negatiivselt iooni ning faasi tasakaalu. Eemaldamine on keeruline. Eemaldatakse ultrafiltreerimise või pöördosmoosi teel.

Süsivesinik
Ainult süsinikku ja vesinikku sisaldav orgaaniline ühend, mida leidub tihti naftas, maagaasis, söes ning bituumenis. Kõige tõhusamaks eemaldamisviisiks on koaleerumine (suurtes kogustes) või aktiivsöe kasutamine (väikesed kogused).

Vesiniksulfiid
Mürgine gaas (H2S), mida iseloomustab tugev mädamunalõhn. Anaeroobsete bakterite tavaline kõrvalsaadus.

Hüdroksiid
Metalli ja vee reageerimisel tekkiv aine.

Ioon
Aatom või molekul, mis on kaotanud või omandanud ühe elektroni või rohkem, omandades seeläbi summaarse elektrilaengu.
Katioon
Positiivse laenguga ioon vedelikus.
Anioon
Negatiivse laenguga ioon vedelikus.

Ioonivahetus
Laetud elementide (ioonide) neeldumise erijuhus, mil ioonid adsorbeeritakse eelistatavalt vedelikust või võrdselt laetud ioonid kleepuvad väikeste tahkete osade (polümeeride) külge.

Ioonivahetusmembraan
Kõrgtehnoloogial valmistatud polümeermembraan, mis sisaldab teatud hulgal poore, mis võimaldavad teatud ioonidel membraani läbida. Kasutatakse eraldusmehhanismina pöördosmoosis.

mg/L
Milligrammi elementi ühes liitris vees.

Mikroelemendid
Väikesed ühendikogused vees. Võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Mõõdetakse mikrogrammides (1 mikrogramm = 0,001 milligrammi).

Mikrofiltreerimine (MF)
Filtreerimismeetod osakeste ja bakterite eemaldamiseks, mille läbimõõt jääb vahemikku 0,1…2 või 3 mikromeetrit.

Mikromeeter
Ühik meetersüsteemis, mis võrdub 10-6 meetriga, 10-4 sentimeetriga, 0,001 millimeetriga. Sümbol µm.

Mikroorganismid
Kõige väiksemad organismid, mida on võimalik näha ainult mikroskoobiga. Enamasti erinevat liiki üheraksed organismid Omavad tähtsat osa looduse elutsüklis. Kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. Mõned on patogeensed.

Moodul
Membraanielement koos membraanielemendi kestaga.

Mool
Aine kogus väljendatuna grammides, mis langeb arvuliselt kokku aine aatomühikutes väljendatud molekulmassiga. Mmol = 0,001 mooli.

Molekulmass (MW)
Molekuli moodustavate koostisosade aatommasside summa. Kasutatakse sageli sahhariidühendite suuruse väljendamiseks nende ultrafiltreerimisel.

Molekul
Ühest või enamast aatomist koosnev aine väikseim füüsiline ühik, mis säilitab aine omadused.

Nitraadid
Lämmastikhappesoolad, mida tavaliselt kasutatakse lämmastikväetisena. Nende veesisaldus on tavaliselt alla 10 mg/l. Põllumajanduslikud äravoolud võivad suurendada nitraatide kontsentratsiooni vees. Koguses 50 mg/l võivad nitraadid ohustada inimeste, eriti aga väikeste laste tervist.

Nitriidid
Lämmastikhappesoolad. Mürgised.

Nimiväärtus
Filterelemendi mikromeetriväärtuse mõistes väljendab osakese ligikaudset suurust, millest suurem enamus filtrit ei läbi. Filtri läbib väike kogus selle suurusega või sellest suuremaid osakesi.

Mittekarbonaatne karedus
Kloriididest, sulfaatidest, kaltsiumi- ja magneesiuminitraatidest põhjustatud karedus. Neid ioone sisaldava vee aurustamine muutab vee äärmiselt söövitavaks.

Osmoos
Vee spontaanne voolamine väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse läbi poolläbilaskva membraani kuni energia tasakaalu saavutamiseni.

Oksüdeerimine
Molekuli või iooni positiivse valentsi suurendamine, jättes elektronid oksüdeerivasse ainesse.

Oksüdeerivad filtrid
Filtrid, kus kasutatakse katalüütilisi aineid nagu mangaanoksiidid raua ja magneesiumi oksüdeerimiseks. Pärast lisandite oksüdeerimist filtreeritakse need veest välja.

Osonaator
Filtrid, kus kasutatakse katalüütilisi aineid nagu mangaanoksiidid raua ja magneesiumi oksüdeerimiseks. Pärast lisandite oksüdeerimist filtreeritakse need veest välja.

Osonaator
Osooni tekitav seade, kus kõrgpingevool juhitakse läbi õhku või hapnikku sisaldava kambri. Kasutatakse desinfektsioonisüsteemina.

Osoon (O3)
Hapniku ebastabiilne ja suure aktiivsusega vorm, mis tekib loodusliku välgu tagajärjel või kõrgepingelise elektrilaengu läbimisel õhus. Suurepärane oksüdeeriv aine ja bakteritsiid.

Osakeste filtreerimine (PF)
Osakeste filtreerimine, mille läbimõõt jääb vahemikku 5…75 mikromeetrit. Tavaliselt kasutatakse selleks filterelemendiga filtreid.

Mikroosake
Aine eraldiseisvad imeväikesed osad.

Patogeen
Infektsioonhaigusi põhjustavad bakterid või viirused.

Läbilaskev
Teatud koguses ainet läbilaskev.

Pestitsiidid
Põllumajanduses kasutatavad keemilised ained (orgaanilised ühendid) soovimatute mikroorganismide ja finantsilises mõttes või tervishoiu seisukohast kahjulikeks peetavate loomade ning taimede hävitamiseks (bakteritsiidid, putukamürgid, defoliandid). Need ühendid võivad lekkida veeallikatesse. Paljusid neist peetakse võimalikeks kantserogeenideks.

Naftasaadused
Naftapuhastussaadused, orgaanilised ained nagu bensiin ja kütteõli. Isegi väikestes kogustes halvendavad märkimisväärselt vee kvaliteeti (maitset ja lõhna).

pH
Vesinikuioonide kontsentratsiooni väljendamiseks; eriti vesinikuioonide kontsentratsiooni negatiivse logaritmi väljendamiseks. pH-taset mõõdetakse vahemikus 0…14, kus 7 on neutraalne, 0…7 happeline ja 7…14 leeliseline (alus).

Faas
Aine tahke, gaasiline või vedel olek.

Fosfaadid
Ortofosforhapete anorgaanilised soolad. Kasutatakse põllumajanduses fosfaatväetistena.

Polümeerid
Keemiline ühend paljude korduvate struktuuriüksustega, mis saadakse paljude primaarühikute, nn manomeeride, ühendamisel.

Poor
Avaus mebraanis või filtrimaatriksis.

Poorne
Teatud ainete võime vedelikke läbi lasta tänu nende avatud füüsilisele struktuurile.

ppb
Osakest miljardis, loetakse tavaliselt võrdseks mikrogrammidega liitri kohta (µg/l).

ppm
Osakest miljonis, loetakse tavaliselt võrdseks milligrammidega liitri kohta (mg/l).

ppt
Osakest triljonis, loetakse tavaliselt võrdseks nanogrammidega liitri kohta (ng/l).

Sade
Keemilise reaktsiooni teel saadud lahustuva ühendi lahustumatu saadus vees.

Sadestumine
Lahustumatu saaduse genereerimine vees aset leidvas keemilises reaktsioonis. Tavaliselt kristalliline ühend, mis võtab sadestumiseks sobiva suuruse.

Eellane
Sellised ühendid nagu humiinhape, mis võivad viia teiste ühendite, nagu THM, loomiseni.

psi
Naela ruuttolli kohta (surve).

Pürogeen
Mis tahes aine, mis võib imetajatel palavikku esile kutsuda. Sageli orgaaniline aine, mida tekitab bakter raku kasvamise ajal. Keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilne ning ei pruugi hävineda baktereid surmavates tingimustes.

Pürolüüs
Orgaaniliste polümeeride lagunemine kõrgetel temperatuuridel (tavaliselt inertses atmosfääris) süsiniku omandamiseks, mis seejärel aktiveeritakse.

Reaktiiv
Keemilises reaktsioonis osalev lähteaine.

Regenereerimine
Ioonivahetuse süsteemi protsess happelise, leeliselise või soolalahuse kasutamisega ladestunud katioonide või ioonide eemaldamiseks. Katioonivahetuspolümeerid ühendavad endaga vesinikuioonid ja anioonivahetuspolümeerid ühendavad endaga hüdroksiidiioonid. Vesiniku ja hüdroksiidi algne vorm taastatakse protsessis, kuhu kaasatakse tugevad happelised ja leeliselised lahused.

Jääkkloor
Pärast filtreerimist lisatakse veele jääkkloor, mille ülesandeks on säilitada bakterite hävitamise võime.

Polümeer
Spetsiaalselt valmistatud polümeeripärleid kasutatakse ioonivahetusprotsessis lahustunud soolade eemaldamiseks veest.

Pöördosmoos (RO)
Lahuse ühe komponendi eraldamine teisest komponendist voolu suunamisega surve all aeglaselt läbi poolläbilaskva membraani. Pöördosmoosmeetodil eemaldatakse ioniseeritud soolasid, kolloide ja orgaanilisi aineid molekulaarmassiga kuni 150. Nimetatakse ka hüperfiltreerimiseks.

Rooste
Igapäevaselt kasutatav termin raua oksiide ja hüdroksiide sisaldavate ühendite kirjeldamiseks.

Küllastumine
Punkt, mil lahus sisaldab sellises koguses lahustumatuid tahkeid osakesi, vedelikku või gaasi, et antud temperatuuril ja rõhul ei ole rohkemate osakeste lahustumine võimalik.

Katlakivi moodustumine
Sadestunud soolade kogunemine torude, paakide või boileritorude pinnale.

Selektiivsus
Sorbendi kvaliteet selekteerida molekule ja jätta mõned ained alles, võimaldades teistel ainetel läbi voolata.

Poolläbilaskev membraan
Membraan, mis võimaldab sellisel lahusel nagu vesi läbi voolata, tõkestades teatud lahustumatute või kolloidsete ainete läbipääsu.

Lahustunud ained
Lahuses lahustunud ained.

Sorptsioon
Gaaside, aurude ja lahustunud ainete absorptsioon tahkes aines või vedelikus. Sorbent on neelav aine.

Sorptsioonivõime
Aine kogus, mida sorbendi massiühik on võimeline absorbeerima.

Steriliseerimine
Kõrgetel temperatuuridel läbiviidav protsess bakterite, viiruste, parasiitide ja teise elusate mikroorganismide hävitamiseks.

Heljuvained (SS)
Orgaanilised ja anorgaanilised tahked osakesed, mis heljuvad lahuses.

Heljum
Vedelikku pihustatud tahke aine osakesed, mis on tavaliselt kolloidosakesest suuremad.

THM (näit. kloroform)
Trihalogeenmetaanühendid –tekivad vaba kloori ja teatud orgaaniliste ainete kokkupuutel teatud orgaaniliste lahustega sarnaste ainete moodustamiseks. Esineb alati kloorisisaldusega vees. Kuulub kantserogeensete ainete hulka.

TOC
Kloororgaanilised ühendid – ühendatud süsiniku hulk orgaanilises ühendis, mis on määratud veeproovis standardse laboratoorse katse käigus.

TDS
Täielikult lahustunud tahked osakesed – täiesti lahustunud tahkete osakeste ja heljuvosakeste kogusumma.

TSS
Täielikult heljuvad tahked osakesed – jääkaine, mida on võimalik filtreerimisega lahusest eemaldada.

Hägusus
Väikeste osakeste (mineraalse või orgaanilise päritoluga) heljumine vees, mis põhjustab hägususe ja mille settimine on raskendatud osakeste väikese läbimõõdu tõttu. Aurustamine
Vedeliku muundamine auruks.

Viirus
Submikroskoopiliste mitteefektiivsete ainete mis tahes suurem rühm, mis on suuteline kasvama ja paljunema ainult „peremehe“ elusrakkudes. Kuna viirused kasutavad „peremehe“ rakkude biosünteesi ja jõumehhanisme, on viirus geneetilise taseme parasiit. Soojaverelisi selgroogseid ohustab üle 500 viiruse.

VOC
Vinüüloksükarbonüül – kiirelt lenduvad sünteetilised orgaanilised ühendid. Tavaliselt tööstuslikud lahused. Paljusid neist peetakse võimalikeks kantserogeenideks.

Lenduv
Kiirelt lenduv aurustumise teel.

WHO
Maailma Terviseorganisatsioon – (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üks allorganisatsioone), kes on kehtestanud joogivee standardid.